Väike, kuid erilise hingega Põltsamaa on justkui peidetud pärl keset Eestit. Siin voolav Põltsamaa jõgi on vorminud endale koguni viis saart, mille ümber rohkelt sildasid. Selle tulemusel on linn saanud uhke tiitli – 19 silla linn – ning Põltsamaad peetakse Eesti sildade pealinnaks.
Sattudes kesklinna kohtud Suure sillaga – see on nagu sildade kuningas, ainus, kust saad autoga otse üle Põltsamaa jõe vurada. Ringtee ja Veski sild lubavad ka autoga sõita, kuid nemad ületavad hoopis Veskikanalit. Sedasama kanalit ületab ka Väike sild, aga siit autoga üle kimada ei saa – see lai jalakäijate sild kutsub külastajaid värskes õhus liikuma.
Ja muidugi on Põltsamaal veel terve hulk sildu, mis viivad üle jõe, aga on mõeldud ainult jalakäijatele: Kohtumaja ehk Õpetaja sild, Sauna sild ning Parvei ehk Kirikumäe sild.
Kõik ülejäänud sillakesed hüppavad üle väikese oja ja vallikraavi ning ühendavad saarekesi kaldaga.
Võta aega, naudi ja avasta – Põltsamaa sillad ootavad Sind põnevale retkele!
Läbides tuuri jalgsi on ajaline kulu umbes 1-1,5h.
Läbides tuuri jalgrattaga on ajaline kulu umbes 0,5-1h.
Läbides tuuri koos giidiga on ajaline kulu umbes 2h.
1. LOSSI SILD
Kui Tallinna maanteelt üle vallikraavi Põltsamaa lossihoovi sammud, siis astud üle Lossi silla. See pole lihtsalt sild – see on otsetee 1272. aastal rajatud kivilinnusesse, kus täna saab ajalooga tutvuda, käsitööd nautida, head veini maitsta, restoran Oberpahlenis kõhtu täita ja teha ka palju muud. 17. sajandil oli siin hoopis diagonaalne tõstesild.
2. KIRIKU SILD
Põltsamaa Lossiga on ühendatud suur ja uhke Põltsamaa Niguliste kirik, kus täna tegutseb EELK Põltsamaa kogudus. Kiriku järgi on nime saanud ka selleni viiv pisike munakividega sillake, mida oli kujutatud juba 17. sajandi kindluse plaanil.
3. TIIGI SILD
Lossis käidud, kirik üle vaadatud – nüüd otse parki! Enne veel käi läbi ka Aasia toidukohast Vaga Mama, mis asub kirikust otse üle tee pargipuude varjus. Vana-Põltsamaa mõisa pargis ootab 5,5 hektarit vabakujulist ilu ja metsapargi hõngu. Pargis on üks selgelt eristuv peatee, mida täiendavad mitmed väiksemad kõrvalrajad. Põhjaossa jääb tiik, milles paikneb väike saar ning üle vee viib Tiigi sild. Pargis kohtud ka helilooja Karl August Hermanniga (1851-1909), kelle auks on loodud mälestusmärk, mis seisab otse tiigi lähedal pisikesel künkal.
Samas pargis asub Emilie Beermanni lipuväljak, mis on pühendatud Eesti Üliõpilaste Seltsile esimese sinimustvalge lipu õmmelnud Emilie Beermannile. Hiljem sai sellest Eesti rahvuslipp ja seetõttu peetakse Põltsamaad Eesti lipu sünnipaigaks.
Liikudes edasi mööda Lossi tänavat möödud endisest Paala kaubamajast – just siit osteti kangas Eesti lipu õmblemiseks, Põltsamaa Vallavalitsusest ja jõuad Õpetaja sillani.
4. KOHTUMAJA EHK ÕPETAJA SILD
Nagu öeldakse on heal lapsel mitu nime. See tore sild on elanud läbi mitmeid nimevahetusi: Kohtumaja sild, Õpetaja sild, Joodikute sild. Siit pääses kirikuõpetaja tööle, kohalikud kohtu ette ja alevisaksad peole. 1944. aastal tegid sakslased sillale lõpu, kuid juba 1957. aastal valmis uus jalakäijate sild.
Kui Õpetajate sillaga tutvus tehtud, soovitame edasi minna samuti mööda Lossi tänavat. Paremat kätt jäävad Kati kohvik, kust on võimalus teele värskeid saiakesi kaasa osta ja kauni arhitektuuriga Põltsamaa Pühavaimu kirik. Natuke veel edasi mööda Lossi tänavat ning oled jõudnud Sauna sillani.
5. SAUNA SILD
Nime sai sild saunade järgi, mis mõlemal kaldal küdesid. Sillal viibides vii ennast hetkeks mõtetes 100 aastat tagasi ja kujutle, kuidas 1925. aastal Gutmani ehitatud saun soojaks köeti, samal ajal kõrval paistis maaliline vaade kärestikulisele vulisevale jõele – tõeline spaa elamus! Rahvas on nimetanud silda ka Raami sillaks, sest just Põltsamaa Linna RSN Täitevkomitee esimees Elmar Raam aitas silla uuesti üles ehitada.
Üle silla kõndides viib vasakule jääv väike teerada Kördiööbiku parki, millest saad täpsemalt lugeda raja lõpus asuvalt suurelt infotahvlilt. Selle tee lõppu jääb ka ajalooline Põltsamaa Kihelkonnakooli hoone.
Edasi liikudes jääb teele Põltsamaa Kultuurikeskus, kus toimuvad teatrietendused, kontserdid ja muud kultuurisündmused.
Kultuurimaja tagant läbi pargi jõuad Pardioja ehk Papioja sildadeni.
6. PARDIOJA EHK PAPIOJA SILLAKESED
Selle armsa nime alla kuulub tegelikult 5 pisikest jalakäijatele mõeldud sillakest, mis viivad Kirikla pargis üle Papioja. Räägitakse, et nimi tulnud sellest, et kiriklas elanud papid käinud end selles ojas pesemas. Sildasid ületades jõuadki lõpuks Kirklasaarele – siin asub mõistagi kirikla ise. Hoone taha looduse rüppe on ära peidetud selle komplekti kolm sillakest. Seal üllatab Sind ka minisaar, kus saad rahu nautida.
Kirikla hoonest mööda suurt teed edasi minnes oled Kose-Allika sillal.
7. KOSE-ALLIKA SILD
Väike sild, mis võimaldab sõidukitel jõuda Kirikla juurde. Kultuurimaja kohal asusid kunagi Kirikumõisa kivist tallid, mis lammutati pärast sõda. Kirikumõisa hooneid ümbritses planktara. Ka teised külaelanikud said oma loomi tallis pidada. Nime on saanud sillake inspireerituna Kiisamauru kosest ja Allika tänavast.
Kose-Allika sillast vasakule jääb Kiisamauru sild ja lõhnav Roosisaar.
8. KIISAMAURU SILD
Märgitud kaardil juba 1688. aastal. „Mauruks“ nimetatakse jões kohta, kus vesi kivide või tammi tõttu vahutab ja kohiseb. Kas mõiste esimene pool tähendab kiisa kala või mõnda Kiisa nimelist veskimeest, ei ole selgunud.
Üle Kiisamauru silla ja suvisel ajal läbi kaunite rooside seigeldes jõuad Väikese sillani.
9. VÄIKE SILD
Neu-Oberpahleni mõisasüdame 1876. aasta kaardil on Väike sild korralikult puusillana välja joonistatud, kuid kindlasti oli ta olemas juba palju aastaid varem. Väike sild on tuntud ka kui Köstri sild, sest silla lähedal Veskikanali kaldal asus köstri eluase. 1881. aastal sai sild uue kivist kuue. Varasemalt kulges liiklus Põltsamaal üle Suure silla saarele ja Väikese silla kaudu üle Veskikanali Jõgeva poole. Sild lasti sõjas õhku ja taastati nõukogude ajal.
Väikese silla juures on püstitatud mälestussammas Siberisse küüditatutele.
Väike sild viib Sind Roosisaarele, mis kujundati samanimeliseks saareks 2021. aastal. Saarele on istutatud 2000 roosiistikut, ehitatud lehtla ja rajatud kõnniteed. Enne II maailmasõda oli saar linna keskuseks, siin paiknes hulganisti ettevõtteid ning saart nimetati Kaubasaareks. Saad selle kohta täpsemalt lugeda ja pilte vaadata Roosisaare infotahvlilt.
Läbi Roosisaare edasi ülespoole liikudes jõuad Särtsu sillani.
10. SÄRTSU SILD
Kõige noorem sild Põltsamaal – ühendab endist elektrijaama Roosisaarega. Särtsu sild sai omale nime aastal 2019. Nimi juba ütleb, et siit saab särtsu!
Nimelt, siin alustas 1929. aastal tööd Põltsamaa hüdroelektrijaam. Rajatis sai kannatada II maailmasõja aastail ning taastati 1950. aastal, kuid lõpetas siiski tegevuse 1994. aastal. Elektrijaam koosnes jaamahoonetest kummalgi pool Põltsamaa jõge ja paisust.
Särtsu silla juures ei jää kuidagi märkamatuks selle kõrval asuv Suur sild.
11. SUUR SILD
Suur sild oli märgitud juba Rootsi-aegsele kaardile aastast 1688. Aastal 1856 jäädvustas Saksa kunstnik Wilhelm Siegfried Stavenhagen (1814-1881) puidust silla terasgravüürile. Vana puidust silla kõrvale alustati uue kivist silla ehitamist aastal 1872, mille üldvastutus lasus Pajusi mõisnikul Nikolai von Wahlil, kui Põltsamaa kiriku eestseisjal. Ehitajaks oli Gustav Beermann (jah, sama mees, kes Tallinnas Kaarli kiriku püsti pani) ja talle olid abiks talupojad ümberkaudsetest valdadest. Uus sild sai valmis 1874. aastal. Gravüüril jäädvustatud vana puitsild lammutati. Lammutamisel sai surma üks ja vigastada veel mitu ehitusmeest. Loomulikult ei pääsenud ka see sild 1944. aasta õhkimisest.
2013. aastal renoveeriti Suure silla pais ja rajati kaasaegne kalapääs – seda on nimetatud ka Põltsamaa sajandi ehitiseks. 2017. aastal renoveeriti Suur sild täielikult.
Suure silla peal olles tuleb kindlasti läbi käia ka silla otsas asuvast restoranist Postimaja Lokaal, kus kunagi asus postimaja.
Kõht täis ja meel hea, on aeg taas teele asuda. Järgmine peatus on Ringtee sild, kuhu jõuab kõndides postimajast üle Suure silla tagasi.
12. RINGTEE SILD
Ringtee sild ehitati koos uue liikluskorraldusega aastatel 1964-1965. Et juhtida liiklust veidi kesklinnast kõrvale, ehitati 1965. aastal jõeharu ligidale (otsesihis Suurelt sillalt vaadates) ringtee. Enne aga ehitati 1964. aastal teemeister Evald Kapi juhendamisel jõeharule sild peale. Praegu kutsutakse seda Ringtee sillaks. Varasemal ajal oli sild dokumentides Kanali silla nime all.
Täpselt Ringtee silla kõrval asub Veski sild.
13. VESKI SILD
Sild, mis viib inimesed üle Veskikanali, oli märgitud juba Rootsi-aegsel kaardil aastast 1688. Veski sillast sai kivisild aasta pärast Suure silla valmimist.
Ületades Veski silla jääb paremale kohvik ja külalistemaja Rivaal ja kohe selle kõrvale raamatukogu ning Vabadussõja ausammas. Vasakule jääb aga värskelt valminud kallasrada ning Põltsamaa rannaala, kus on võrkpalli- ja korvpalliplatsid, laste mänguväljak ja välijõusaal. Suveperioodil on avatud ka Põltsamaa Rannakohvik. Samuti asub seal Põltsamaa Noortekeskus.
Liikudes ülesvoolu jääb teele Põltsamaa Ühisgümnaasium ning natuke veel edasi ja jõuad Naistesaare sillani.
14. NAISTESAARE SILD
1920.–1930. aastatel viis see sild kohta, kus oli naisterand ja supelmaja. Kujutle, kuidas daamid uhkete ujumiskostüümidega üle silla sammusid.
Paremale üle tee jääb Uue-Põltsamaa mõis, mille peahoone on säilinud tänaseni.
Natuke maad veel edasi ja tuleb vastu Parvei ehk Kirikumäe sild.
15. PARVEI EHK KIRIKUMÄE SILD
Parvei ehk Kirikumäe sild on aastal 2006 iidsele sillakohale paigaldatud rippsild. Kuni 1600. aastani seisis selle koha juures jõe vasakkaldal esimene Põltsamaa kirik, millest tuli silla nimetus – Kirikumäe sild. Aastast 1928 kuni teise maailmasõjani asusid selles kohas August Parvei tööstused. Ta ehitas olemasolevatest veskitest jõe vasakkaldale suure villa- ja jahutööstuse, paremkaldale saetööstuse. Ettevõtteid hakati nimetama Parvei tööstusteks ja silda nende vahel Parvei sillaks. Sakslaste lahkudes 1944. aastal tabas Parvei silda teistega samasugune saatus.
Liigu üle silla ja keera vasakule – oled nüüd jõudmas äsjavalminud kallasrajale, mis pakub Sulle mõnusa jalutuskäigu mööda jõe kallast.
16. VEINITEHASE SILD
Kallasraja lõpusirgel ootab Veinitehase sild, mis on saanud nime siin 20. sajandi algul tegutsenud veinitehase järgi. Sild viib Pleeksaarele ehk Veinitehase saarele – see on lossile lähim saar, praegu kasutab saarel seisvat maja Jordani kogudus, varem on siin olnud mõisa pesuköök, kus ilmselt pleegitati linu – sellest ka Pleeksaare nimi. Siin on olnud sepikoda, ka jõe vasakkaldale on viinud sild. Hoones oli mõisa õllekoda ning ETK Tehaste veinitehas.
Sajandivahetuse fotodelt on näha, et veinitehase sild on olnud kaarjas kivisild.
Liigu kallasrajal edasi suunaga lossi poole ja jõuad järgmise sillani.
17. VESIVÄRAVA SILD
Lossi tagaküljele viib Vesivärava sild, mis ületab vallikraavi. Aastal 2014 sai vallikraavi juures asuv tänav nime just selle silla järgi – Vesivärava tänav. Ka see sild oli juba olemas 17. sajandi kindluse plaanil.
Seikle lossimüüri ääres edasi ja peagi paistab vasakul eelviimane sild.
18. SAARIKU SILD
Kohalik rahvas kasutab mõistet „saarik“ väikese saare kohta, mis asetseb jões ja sellest ka nimi Saariku sild. 17. sajandi kindluse plaanil oli see sild juba samuti märgitud. Saariku silla juures võid tihti kohata kalamehi.
Mööda jõe äärt edasi liikudes paistabki viimane Põltsamaa sildadest.
19. JAHIMEESTE SILD
See sild viib Sind väikesele saarele, kus paikneb Põltsamaa Jahiseltsi jahimaja – just selle järgi ongi sild oma nime saanud – Jahimeeste sild.
Ka see sild on olemas17. sajandi kindluse plaanil, samuti 1857. ja 1876. aasta kaartidel. Legend räägib, et saarel olnud saun, kus vene keisrinna Katariina II saunas vihtles ja hiljem jões suples. Saunasaart nimetati ka „sakste saarikuks“.
Sellega oledki jõudnud ringkäigu lõppu ja näinud ära kõik Põltsamaa 19 silda ja 5 saart: Roosisaar, Kiriklasaar, Pleeksaar, Naistesaar ja Saunasaar.
Et sildadest ja nende ümber jäävast ajaloopärandist veel rohkem teada saada, telli Põltsamaa Lossist sildade tuur koos giidga.
Vaata veel Põltsamaa võimalusi siit: visitpoltsamaa.com