2020. a jääb kõigile meelde keerulise aastana, mis pani proovile nii mitmedki ettevõtted ja asutused. Muulhulgas puudutas kriis valusalt turismivaldkonda, tühistades reisiplaane ja jättes piiri taha miljoneid turiste. Eesti Panga andmetel vähenes 2020. aastal välismaalaste külastuste koguarv 72% ning saamata jäi miljard eurot turismitulu. Kuidas elasid selle keeruka aasta üle Põltsamaa piirkonna turismitegijad?
Põltsamaa lossis külastajaid jagus
Tavapäraselt on Põltsamaa lossi külastajatest ca 30% välisturistid ja 70% siseturistid. Välismaalastest käib enim külas soomlasi, lätlasi ja venelasi, kes saabuvad siia gruppidega, et uudistada lossikompleksis ja roosiaias. Suvise hooaja alguses olime valmis, et külastajaid saab 2020. a olema tunduvalt vähem – piirangute tõttu ei saanud liikuda välismaalased ning samuti oli olukord mõjutamas eestlaste reisiotsuseid. Positiivse üllatusena kujunes möödunud suvest üks aktiivsemaid hooaegu lossihoovis!
Juulis avatud uuendatud Põltsamaa muuseumist käis 6,5 kuuga läbi pea 7000 külastajat, veinikeldri müük oli suurem kui 2019. a ning külastusnumbrid kasvasid nii käsitöökodades kui kirikus. Vaatamata välismaiste gruppide puudumisele kujunes suvi igati edukaks tänu eestlaste aktiivsele reisimisele kodumaal. Peamised külastajad olid pered ja sõpruskonnad, palju oli liikvel vene rahvusest inimesi. Meie giidid Nelli Pius, Sten Jõearu ja Erika Sari jõudsid vastu võtta 24 eestimaist gruppi. Aktiivsele hooajale aitasid kaasa ka uued üritused: Perepäev, Mardilaat ja Lumekuningriik; suve külalisrohkeim päev oli ikka Lossipäev. Hinnanguliselt käis aasta jooksul lossihoovist läbi 25 000 inimest. Vähem toimus lossihoovis aga suurüritusi ning külastusvoost olid kadunud kõik välismaised grupid.
Eestlane on aktiivne puhkaja
Tänu WPark’i tulekule on Põltsamaa saanud rohkelt tähelepanu aktiivsete puhkajate seas. Põltsamaal on tõesti põnev – WPark, Kuningamäe kardirada ja terviserajad, Sarapiku talu maisilabürint ning veematkad jõel – tegemist jagub kõigile! WPark juhataja Joel Pärle sõnul möödus nende esimene hooaeg edukalt ning kogu puhkeala külastas ca 25 000 inimest, peamine teenuse tarbija oli siseturist. Kuningamäe kardirajal langes koroona tõttu külastajate arv paarisaja inimese võrra, küll aga viidi läbi viis suuremat võistlust 2000 külastajaga, kelle seast pea veerand olid välismaalased.
Sarapiku talu maisilabürindis täitus möödunud aastal üheksas hooaeg, kus kahe kuu jooksul käis külas pea 2600 inimest. „Meie hooaeg jääb kuldsesse suvesse, seega koroona mõjud olid ka väiksemad. Kui tavaliselt käib meie juures sügiseti rohkelt klassiekskursioone, siis möödunud aastal jäi see osa tagasihoidlikuks. Selle kompenseeris perede ja sõpruskondade siseturismile pühendumine, mis tõi meile rohkem peresid nii augustis kui septembris. Nii mõnigi kord, kui hea ilm ja sobiv nädalapäev kattusid, sai meie parklake autosid täis,“ kirjeldab Sarapiku talu perenaine Kristi Sakk.
Üle-eestilises külastusmängus „Unustatud mõisad“ sai möödunud suvel viiel päeval uudistada ka Puurmani ja Adavere mõisas. „Oli kartus, et koroona jätab külastajad eemale, kuid nii ei läinud – oli üle ootuse rohkem uudistajaid, ligi 700. Palju oli ringi liikumas peresid, kellelt saime positiivset tagasisidet kohvikule ja giidide tööle,“ kirjeldab Puurmani mõisa giid Raina Rumvolt. Adavere mõisa Seltsi esindaja Evi Rohtla sõnul sattus mängu ettevalmistus kevadel keerulisele ajale: „Kõigele vaatamata jõudsime ette valmistatud nii näitused kui ka giidid. Tänu Raina Rumvoldi kogemustele ja abile jõudsime koolitada 5 noorgiidi ja lisaks ka 3 täiskasvanut. Meieni jõudnud külastajad olid väga toredad, neid oli kokku ca 500.“
Majutus- ja toitlustuskohtades keerulisem seis
Kuigi suvekuud tõid kliendid ka söögikohtadesse, ei ole 2-3 aktiivset kuud piisav, et katta sellega ära kogu aasta. Piirangud lahtiolekuaegadele, laudkondade suurusele ja gruppide vastuvõtmisele on tugevasti mõjutanud toitlustuskohtade külastatavust. „Tühistatud on pea kõik gruppide, laagrite, peo- ja peielaudade broneeringud,“ sõnab Carl Schmidti maja peremees Viljar Päivil. Ta lisab, et majutuses on seis pisut parem, kuna piirkonnas oli ehitusobjekte, mille töölised vajasid majutusteenust.
Piirangud gruppidele on tugevasti mõjutanud ka lossirestorani Konvent tööd – võrreldes 2019. a oli külastajate langus lausa 70%. Broneeritud erapeod jäeti ära või lükati edasi, ära jäid ka kõik suvised pulmad.
Ka Pajusi Külalistemajas andis keerukas aasta tunda. „Külastajaid oli tunduvalt vähem, 2019. a võrreldes väliskülastajaid praktiliselt ei olnudki. Siseturist mingil määral liikus, olukorda parandasid pikaajalised komandeeringute seltskonnad,“ räägib Pajusi Külalistemaja eestvedaja Lembit Paal.
Olukorra leevendamiseks on osad Põltsamaa turismitegijad kasutanud ka riigi poolt pakutavaid toetusmeetmeid, abi on saadud nt Töötukassalt ja EAS-lt.
Puhka Eestis
Suvisele külastajate voole aitas kindlasti kaasa üle-eestiline kampaania „Armasta Eestit“, samas ka piirangud, mille tõttu ei saanudki väljapoole reisida. Usume, et külastamist mõjutasid ka uued objektid (WPark, uuendatud muuseum, Pajusi hooned) ning intensiivne ühisturundus. Sügis viis siseturistid tagasi tööle ja kooli ning külastusnumbrid tegid seejärel kõva languse.
Kokkuvõttes võib öelda, et atraktsioonidele möödus 2020. a leebemalt, toitlustus- ja majutuskohad jäid aga nukramasse seisu. Siinkohal saame kõik anda oma panuse eelistades kohalikke tooteid-teenuseid ja veetes oma puhkuse Eestis – nt süües kohalikus kohvikus, külastades kodukoha muuseumit, ostes kingituseks siin valminud käsitöömeene või tarbides kohalikku toitu.
Põltsamaa on põnev! Vaata Põltsamaa võimalusi turismiportaalist www.visitpoltsamaa.com
Teele Kaeramaa
Turismivaldkonna juht, Põltsamaa Vallavara OÜ
turism@poltsamaa.ee
Artikkel ilmus 25.02.2021 Põltsamaa Valla Sõnumites.
