Selle vahva nime alla mahuvad Põltsamaa jõe vasakkaldal Suurest sillast allavoolu asuvad endised Pastoraadi ja Kultuurimaja park ning Roosisaar. See on väga eriilmeline roheala: mitmesuguses vanuses üksikpuud ja puudegrupid, kohisev vetetulv Kiisamaurul ja samas lummav vaikelu sammaldunud kividega, valguse ja varju mängud vanal kanalil ja Papiojal ning lõhnapilves kümblev Roosisaar.
Põliste puudega pargi vanim osa, mis ümbritseb Kiriklasaarel asuvat pastoraadihoonet, pärineb tõenäoliselt 19. sajandi teisest poolest ja kandis kaua aega nimetust Pastoraadipark. Seda osa läbib looduslik oja, nn Papioja. Nimi tulnud sellest, et kiriklas elanud papid käinud end selles ojas pesemas. Ojale ehitatud saarega tiik ja astmeline vetesüsteem toimivad tänapäevani. Kunagise kihelkonnakooli juurest viib jõeni hariliku pärna allee. Noorem pargiosa on seljataguseks kultuurimajale. See on umbes hektari suurune ala, kuhu 1977. aastal istutati peamiselt kuuski ja nulgusid, põõsastest siberi kontpuid ja sireleid – kokku 270 puud ja põõsast. Osa puistust on nüüd juba tekkinud isekülvi teel (jalakad, saared).
Roosisaarel on lisask roosidele leida nii mõnigi huvitav puu: üsna suur mandžuuria pähklipuu, keerdukasvanud tüvega siberi mariõunapuu ja püramiidjalakas oma kabjakujulise pookekohaga.
Kördiööbiku pargile andis nime enne sõda seal asunud kodutööstuskool, kus tüdrukuid õpetati keetma ja küpsetama, õmblema ja kuduma – peale selle pidid “kördikeetjad” oskama laulda kui ööbikud. Pargi pindala praegu, koos Roosisaarega, on 5,3 ha.
