Tere tulemast avastama Põltsamaad!
See avastusmäng viib Sinu koos kaaslastega põnevale teekonnale läbi Põltsamaa ajalooliste paikade, roheliste parkide, jõeäärsete radade ja looduskaunite vaadete.
See mäng on iseseisvaks läbimiseks peredele, sõpruskondadele ja kõigile avastamisrõõmu armastavatele külastajatele.
Kuidas mängida?
- Liigu punktist punkti mööda kaardil märgitud marsruuti.
- Lahenda ülesanded ja vasta küsimustele. Ülesanded on lihtsad, mängulised ja sobivad eri vanuses osalejatele.
- Vaata tähelepanelikult ringi – vihjed on sinu ümber. Enamiku vastuseid leiad peatuspaikadest, infotahvlitelt või ümbrust tähelepanelikult jälgides.
- Ära muretse, kui mõni küsimus jääb vastuseta! Kõik vastused leiad selle veebilehe lõpus olevalt lingilt “Õiged vastused”. Vaata neid alles siis, kui oled jõudnud kõige lõppu! 😉
Avastusmängu saab läbida jalgsi 🚶 või jalgrattaga 🚴. Põhimarsruudi pikkus lossist Kuningamäele on 4,5 km. Soovi korral saab retke pikendada kuni 9 km pikkuseks marsruudiks, mis viib Kamari järve äärde WParki. Varu põhimarsruudi läbimiseks jalgrattaga umbes 2–3 tundi või pikema marsruudi jaoks 4–5 tundi.
Raja läbimiseks võid valida just endale sobiva pikkuse. Kui Sul ei ole jalgratast, saad selle laenutada Põltsamaa Jalgrattakeskusest.
Kõige olulisem on võtta aega, märgata ümbritsevat ning nautida ühist teekonda, mis on nähtav kaardil.
Soovime teile toredat avastusretke Põltsamaal!
Sinu avastusretk saab alguse Põltsamaa lossihoovist.
Vaata Põltsamaa lossitorni.
1. Mitu korrust on Põltsamaa lossitornil?
Kui oled vastuse leidnud välju võimalusel kiriku väravast, liigu jalgsi või jalgrattaga lossi tagant ja möödu purskkaevust. Sinust vasakule jäävad endised Põltsamaa toidutööstuse hooned. Just siin on aastakümneid valmistatud paljude eestlaste toidulaualt tuttavaid tooteid – mahlu, moose, suppe ning suundu mööda kallasrada jõeäärse vaateplatvormi poole, kus sind ootab järgmine ülesanne. Kohale jõudes:
2. Peatu hetkeks ja vaata enda ümber. Mida märkad jõe ääres?
Liigu rippsillani ja uuri lähemalt:
3. Milline aastaarv on sillale märgitud ja mis nime rippsild veel kannab?
Kui oled vastuse leidnud, mine üle silla ning pööra paremale. Jätka teekonda mööda kallasrada järgmise peatuseni.
4. Leia jõe ääres pink, istu hetkeks ja sulge silmad. Mida Sa kuuled?
Jätka teekonda kuni Naistesaare sillani. Ületa tee ning peatu Uue-Põltsamaa mõisa infotahvli juures.
5. Milline puu kasvab Uue-Põltsamaa mõisa pargis infotahvli vastas?
Vihje leiad infotahvlilt.
Infotahvli lähedal asub ka Põltsamaa Ühisgümnaasium ja hariduslinnak. Kui oled vastuse leidnud, siis suundu mööda kallasrada ja rannaala, kuhu jäävad Rannakohvik ja Noortekeskus, edasi järgmisse peatuspaika – slackline’i juurde.
6. Proovige slackline’il kõndida ja tasakaalu hoida.
Liigu mööda kallasrada-rannaala edasi, möödud kohvik-külalistemajast Rivaal ja Raamatukogust, ületa Suur sild ja jõuad Roosisaarele.
7. Leia muinasjutu „Väike Merineitsi“ autori nimeline roosisort. Mis värvi see on? Kui roos ei õitse, siis paku tema värv.
Jätka teekonda Muusikaparki.
Räägitakse, et Roosisaarel õitsevad ja lõhnavad roosid kõige paremini siis, kui neile muusikat mängida.
8. Valige koos oma seltskonnaga üks või mitu õuepilli ning esitage lühike ühine pala. See võib olla tuttav laul, omalooming või lihtsalt rõõmus rütm.
Suundu Kultuurikeskuse kõrval asuvasse parki mööda Kesk ja Kuperjanovi tänavat.
9. Leia pargist üles suur kivi. Mis on kivile kirjutatud?
Kui oled vastuse leidnud, siis liigu edasi läbi pargi kirikla juurde ning leia sealt infotahvel.
10. Uuri infotahvlilt ja saa teada, mida tähendab väljend „Tõelised Troojalased“?
Ületa Õpetajate sild ja võta suund Saksa kalmistule läbi Vana-Põltsamaa mõisa pargi, kus asub K. A. Hermanni mälestussammas.
11. Leia kalmistult üles alevivanema Carl Ferdinand Schmidti puhkepaik. Mis aastal on ta sündinud?
Carl Ferdinand Schmidt oli Põltsamaa alevivanem aastatel 1921–1927 ning üks neist, kes aitas kaasa Põltsamaa linnaõiguste saamisele.
Võta suund Kuningamäe terviseradadele. Leia üles mänguväljak või välijõusaal.
12. Turni mänguväljakul või tee harjutusi välijõusaalis.
Õnnitleme! Põhimarsruut lõpeb siin.
Kui soovid oma teekond pikendada ja ette võtta boonusmarsruudi, siis: jätka teekonda mööda matkarada ja naudi vaikust ning looduse lähedust. Kuula tuule kohinat puudes, linnulaulu ja metsahääli. See on ideaalne koht, kus argimõtted korraks kõrvale jätta ning olla lihtsalt hetkes.
Kui jõuad metsarajalt kruusateele, pööra vasakule ja suundu mööda kruusateed kuni suure maanteeni. Seal pööra paremale ning jätka teekonda mööda kergliiklusteed kuni Aleksandrikoolini. (Põltsamaa Aleksandrikool on üks Eesti rahvusliku haridusloo tähtsamaid sümboleid. 19. sajandil sündis siin mõte rajada eestlaste oma kõrgem õppeasutus, mis toetaks rahvusliku hariduse arengut. Kuigi algne unistus täielikult ei teostunud, on Aleksandrikoolil oluline koht Eesti haridus- ja kultuuriloos ning selle ajalooline hoone on tänapäeval üks Põltsamaa tuntumaid vaatamisväärsusi).
Ülesanne: Vaata vana koolihoonet ja loenda:
13. Mitu sammast on vanal Aleksandrikooli hoonel?
Suundu mööda kergliiklusteed WParki.
14. Mine Kamari järve äärde ja loenda järves olevad saared. Mitu saart kokku said?
Palju õnne – oled jõudnud avastusmängu boonusraja lõpp-punkti! Nüüd vaheta avastaja roll puhkaja vastu ja naudi Kamari järve, käi ujumas või pea piknik.
Lõpetuseks sõida tagasi Põltsamaa linna mööda turvalist kergliiklusteed.
1. Mitu korrust on Põltsamaa lossitornil?
Õuest vaadates paistab lossitornil olevat 5 korrust, kuid torni minnes avastad, et neid on hoopis 7. Lisaks nähtavatele korrustele peidab torn endas ka salakorrust ning kõige tipus asub vaateplatvorm.
2. Peatu hetkeks ja vaata enda ümber. Mida Sa märkad jõe ääres?
Jõgi on alati erinev. Võid märgata veepinnal peegelduvaid pilvi, veetaimi, parte, rippsilda või kuulda ja näha hoopis midagi ainulaadset just sellel hetkel.
3. Milline aastaarv on sillale märgitud ja mis nime rippsild veel kannab?
Rippsilla konstruktsioonile on märgitud aastaarv 2005. Lisaks kannab sild nime Parvei sild.
4. Leia jõe ääres pink, istu hetkeks ja sulge silmad. Mida Sa kuuled?
Kui kuulasid tähelepanelikult, võid kuulda vee vulinat, kaskede kohinat, linnulaulu ja teisi looduse hääli.
5. Milline puu kasvab Uue-Põltsamaa mõisa pargis infotahvli vastas? Vihje leiad infotahvlilt.
Õige vastus on pärn.
7. Leia muinasjutu „Väike Merineitsi“ autori nimeline roosisort. Mis värvi see on? Kui roos ei õitse, siis paku tema värv.
Õige vastus on „Hans Christian Andersen“ – kaunite punaste õitega roosisort, mis kannab kuulsa Taani kirjaniku nime.
9. Leia pargist üles suur kivi. Mis on kivile kirjutatud?
Kivile on raiutud saladuslik sõnapaar: Fuimus Troes.
10. Uuri infotahvlilt ja saa teada, mida tähendab väljend „Tõelised Troojalased“?
Rahvamälus olla kirikuõpetaja Carl Peter Ludwig Maurach lasknud matta siia oma lemmikhobuse. Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivist pärineva kirjelduse järgi olevat aga üks mõisnik siia tulnud Jõgevalt nelja hobusega. Kui ta aga Põltsamaale jõudnud, surnud need kallid hobused. Hobused olevat mõisnik lasknud matta kivi alla Kördiööbiku maale ja hobuste mälestuseks raiutud ka need sõnad kivile: Fuimus Troes (Tõelised Troojalased või Olime Troojalased).
11. Leia kalmistult üles alevivanema Carl Ferdinand Schmidti puhkepaik. Mis aastal on ta sündinud?
Carl Ferdinand Schmidt sündis 7. oktoobril 1854.
13. Mitu sammast on vanal Aleksandrikooli hoonel?
Aleksandrikooli peahoone esikülge kaunistavad 8 sammast.
14. Mine Kamari järve äärde ja loenda järves olevad saared. Mitu saart kokku said?
Õige vastus on viis saart.