Põltsamaa on põldude maa, samas ka suurte soode ja rabade maa. Siin on uhked mõisahooned, mille pärl on kindlasti Puurmani loss Pedja jõe kaldal. Põltsamaa linn ise, asudes keset Eestit suurte maanteede ristil, on tuntud oma rooside, parkide, sildade ja veinide poolest.
Saksa ordu rajas 1272. a Põltsamaale kivilinnuse ning nimetas oma foogtkonna Oberpahleniks. Põltsamaa linnus oli 1570–1578 Liivimaa ainsa kuninga Magnuse residents.
Põltsamaa linna aladel on olnud koos kolm mõisat, seetõttu on siin palju parke, jõkke on rajatud saared, sildu on kokku 19.
Põltsamaa on tugeva jälje jätnud Eesti kultuurilukku – Kuningamäel anti 1766. a välja esimene eestikeelne ajakiri, kohaliku kihelkonnakooli õpetaja Emilie Beermann õmbles 1884. a Eesti esimese sinimustvalge lipu ja Kaarlimõisas avati 1888. a Aleksandrikool, mille eesmärk oli anda eestikeelset kõrgharidust.
Peaaegu 100 aastat on Põltsamaal tehtud puuvilja- ja marjaveine. Tehas, mille reklaamlause „Põltsamaa – ehtne ja hea!“ on tuttav igaühele, valmistas maailma esimesed kosmoseroad.
Üle 20 aasta on tegutsenud Põltsamaa roosiaed, üks Euroopa kümnest sordirikkamast rosaariumist.
