Põltsamaa loss / Põltsamaa castle Põltsamaa roosiaed / Põltsamaa rose garden Suur sild ja Põltsamaa jägi / Big bridge and River Põltsamaa Kündev Kalevipoeg Sõpruse pargis / The Son of Kalev in the Friendship park

 

 

Põltsamaa loss, muuseumid, kirikud, sillad, pargid ja teised vaatamisväärsused.

 


 

Põltsamaa loss

Lossi 1, Põltsamaa 48103

+372 522 2584

www.poltsamaaloss.ee, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Avatud: E-P 10-19

Lossikompleksis asuvad:

Põltsamaa Muuseum ja Turismiinfo, Põltsamaa Veinikelder ja Toidumuuseum, Lossirestoran Konvent, Käsiteokoda, Kesk-Eesti kunstigalerii pART ja Savikoda, Eesti Ajakirjanduse ajalootuba, Põltsamaa Käsitööseltsi värkstuba, Põltsamaa Niguliste kirik

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 
VEEL VAATAMISVÄÄRSUSI:

Põltsamaa Roosiaed

Mällikvere küla, Põltsamaa vald
+372 776 9877, +372 517 6181
www.eestiroos.ee, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Avatud: Suvehooajal E-R 8-18, L-P 9-15, talvehooajal suletud
            Talvehooajal kauplus avatud E-R 9-17, L-P suletud

 

Uue-Põltsamaa mõis

Veski 7, 48106 Põltsamaa
Maja vaatlus väljast
www.uuepoltsamaamois.ee

 

 


 

 MUUSEUMID

 

Põltsamaa Muuseum

Lossi 1b, 48103 Põltsamaa
+372 775 1390, 529 3307
www.muuseum.visitpoltsamaa.com
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Avatud: 15.05 – 15.09 E-P 10-18
            16.09 – 14.05 E-L 10-16               

 

Toidumuuseum

Lossi 1, 48103 Põltsamaa
+372 77 5855 6299
www.felix.ee, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Avatud: Aprill-detsember E-P 10-19
           Jaanuar-märts ettetellimisel
          

 

 

Eesti Ajakirjanduse ajaloo tuba

Lossi 1, 48103 Põltsamaa
www.poltsamaaloss.ee
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Avatud: Ettetellimisel

 

 

 

Riho Laanese raadiomuuseum

Vahe 7, 48104 Põltsamaa
+372 525 1234
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Avatud: Ettetellimisel

 

 



KIRIKUD

EELK Põltsamaa Niguliste kirik

Lossi 3, 48103 Põltsamaa
+372 5663 9993, 776 9915
www.poltsamaakogudus.ee
Avatud: Suveperioodil E-P 10:00-15:00
             Talveperioodil ettetellimisel

 

 

EAÕ Põltsamaa Pühavaimu kirik

Lossi 21, 48104 Põltsamaa
+372 505 9377, 775 1523
Avatud: 01.05-31.08 P 10-15.
           Soovitav ette helistada.

 

 


 

 SILLAD

Põltsamaal on kokku 18 silda.Põltsamaa linna läbib Põltsamaa jõgi, mille ületamiseks on linnas üks autosild - nime poolest Suur sild - ning kolm jalakäijate silda. Ülevalt poolt alustades - Kirikumäe ehk Parvei sild; see on iidsele sillakohale 2006. aastal paigaldatud rippsild. Nagu nimede järgi arvata võib, on siin lähedal olnud Kirikumägi ja kunagi on siin olnud keegi Parvei - 1928. a. alates kuni II maailmasõjani asusid selles kohas August Parvei tööstused: jahu-, villa- ja saetööstus.

Kirikla juures viib ühelt jõekaldalt teisele Õpetaja ehk Kohtumaja sild - silla ühes otsas paikneb kirikla, teises oli 1920. aastatest 1980. aastateni Kohtumaja. Sellelt sillalt avanevad eriti hurmavad vaated kärestikulisele jõele. Talvel on siin partide lemmikpaik.

Tamme tänava juures pääseb üle jõe Saunasilla kaudu - selle silla mõlema otsa juures on olnud saunad.

Ülejäänud sillad viivad kas jõesaartele, mida on linna piires viis, või üle vallikraavi lossi juurde või üle pisikese Papioja (Pardioja) kirikla juures.

 

Sildade nimed:

1.Suur sild   |   2.Väike sild   |   3.Ringtee sild   |   4.Kiisamauru sild   |   5.Veski sild   |   6.Kohtumaja sild

7.Sauna sild   |   8.Jahimeeste sild   |   9. Tiigi sild   |   10. Saariku sild   |   11. Kiriku sild

12.Lossi sild   |   13.Vesivärva sild   |   14.Veinitehase sild   |   15. Kose-Allika sild

16.Pardioja sild   |   17.Naistesaare sild   |   18.Parvei sild



Tiigi sild                                         Parvei sild                              Jahimeeste silld


 

 PARGID

Parkide rohkust Põltsamaal linna pindalaga võrreldes võiks Põltsamaad, lisaks kuninga-, veini-, rooside ja sildade linnale veel parkide linnaks nimetada.

 

2006. aastal täpsustati parkide välispiire ja nimetusi, mõned rohealad liideti ja endise seitsme asemel on nüüd linnas neli parki: Vana-Põltsamaa mõisa, Uue-Põltsamaa mõisa, Kördiööbiku ja Sõpruse park (Vv 05.10.2006 määrus nr 212). Kõik Põltsamaa pargid on kaitse all, neis kehtib "Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri" kõigi sätestatud erisustega. Jõgevamaa rohevõrgustikus on Põltsamaa linn kogu ulatuses, ka linnakarjamaa puisniit, määratud maakondliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks. Vanast lummavast Põltsamaa pargimaastikust ei ole küll säilinud eriti jooniseid ega fotosid (olemasolevad Põltsamaa muuseumis), mõningad kaasaegsete kirjeldused aga siiski (Eesti pargid I, lk 57 parem veerg).

 

Vana-Põltsamaa mõisa park

 

asub põhiosas lossivaremetest üle Viljandi maantee kagus. Praegu annab pargi endisest planeeringust aimu ainult kohati säilinud pargimüür ja kagusse suunduv puiestee (kesktelg), mis jätkub kasealleena Kamari suunas. Alleed kutsutakse viimase lossiomaniku järgi vürst Gagarini puiesteeks. Sedakaudu oli vürst armastanud välja sõita oma valdusi kaema. Endisest ajast on pargis alles ka põhjaveetoiteline tiik, mille keskel olevale saarekesele viib Tiigisild. Esimestel plaanidel pole tiiki märgitud, kuid 1857. a mõisa üldplaanil on tiik saarekesega juba olemas. Park laiub maa-alal, kus 17.-18. sajandi vahetusel asusid rohkem kui kaksümmend mõisale kuulunud ehitist, sealhulgas rõhtpalkidest ühekorruseline härrastemaja. 1682. aasta revisjoni protokollides nimetatakse ka veel eriotstarbelisi aedu: kolme köögivilja- ja ühte tapuaeda. (J. Maiste. Eesti mõisad. Lk 45-46). Mõisapargi rajas 18. sajandi teisel poolel lossi omanik Woldemar Johann von Lauw. Olles 1750. aastal pärinud Vana-Põltsamaa mõisa abiellumise teel endise lossiomaniku tütre Aurora von Fickiga, asus von Lauw lossi ümber ehitama uhkeks rokokoo-stiilis paleeks. Loomulikult pidi kuuluma lossiansambli juurde ka park. Oletuslikult võidi pargiga alustada isegi eelmise omaniku ajal. Nimelt valmis 1745. aastal Heinrich von Ficki poolt Peterburist kutsutud aiakunstniku juhtimisel kaunis prantsuse stiilis park Adavere mõisasse, mis oli tema teise tütre valduses. Küllap kasutati kohalesaabunud aiaarhitekti abi teisteski riiginõuniku mõisates. (Eesti pargid I, lk 296).

Ei loss (endine konvendihoone) ega ka rajatav park võimaldanud loodusliku situatsiooni tõttu (jõgi, vallikraav, maantee) ajastule omast regulaarstiilis kujundust. Juba keskajast pärinev teedevõrk ja mõisaansambli kõige üldisem asetus tingisid, et pargist ei kujunenud prantsuse stiilis raamistust lossile, vaid omaette asetsev "rohkete jalutusteedega rohtaed", mida hakati nimetama lossiproua auks Aurorasaluks. Siiski - ka "rohtaias" valitses korrapärane kujundus - täisnurkselt lõikuvate teedega oli park jagatud ruudukujulisteks puuderühmadeks nagu W. Tuschi jooniselt näha (19. saj. teine veerand).

Ülevaate pargi edaspidisest arengust annavad säilinud mõisasüdame plaanid aastatest 1816, 1857 ja 1876, mil valdus kuulus Gagarinite vürstisuguvõsale (1816. aastast kuni Eesti Vabariigi tekkimiseni). Parki lisandus hulgaliselt uusi puid, teeradu ja rajakesi, muruplatse ning lillepeenraid - kujundus muutus vabamaks. Erinevail aegadel on kutsutud parki küll Linna- küll Lossipargiks.

Praegu on vabakujulise puistuga metsailmelise pargi liigirikkus keskmine. Valdavaks on loodusliku isekülvi teel paljunenud saared, jalakad ja vahtrad. Puuduvad põõsarinne ja pargiaasad. Võõrliikidest on juurde istutatud halle pähklipuid, amuuri korgipuid, pensilvaania saari. Lisaks harilikule pärnale võib pargis kohata suurelehiseid- ja läänepärnasid. Kõrge põõsana kasvab jaapani sirel. Jälgides väljakujunenud liiklussuundi uuendati 2006. aastal pargis KIK-i abiga teekatteid ja puhkekohtasid, lisades pinke ja prügikaste. Kesklinnapoolses servas saab jalgu puhata rohkete roosidega ääristatud puhkekohas. Tähelepanelik vaataja leiab siit ka ühe huvitava puu - hariliku jalaka püramiidvormi. Õigemini on huvitav tema maapinnast mõnekümne sentimeetri kõrgusel hästi jälgitav kabjakujuline pookekoht. Vana-Põltsamaa mõisa pargis asub väärikal kohal juba 1935. aastast monument Karl August Hermannile, Põltsamaa lähistel sündinud, siin elanud ja töötanud Eesti kultuuri-, keele- ja muusikategelasele. Monument rajati vaatega pargi keskel asunud kõlakojale, mis oli valminud juba kümme aastat varem alevivalitsuse tellimusel (avamine 23. juunil 1925) ja oli olnud halli värvi kumera katusega puust ehitis. Pärast sõda kõlakoda lagunes, mingil ajal seisis samal kohal veel suur kiik, hiljem laste liivakast. Kõlakoda asendati viiekümnendatel laululavaga. See jäi peateest paremale, praeguse kurniplatsi kohale. Toimusid rahvarohked laulupeod, mängis orkester, esines isegi tsirkus. Praegu ei ole ühest ega teisest enam jälgegi, küll aga algavad kõik kohalikud laulupeod tulesüütamisega Hermanni mälestussamba juures Vana-Põltsamaa mõisa pargis. Pargi pindala praegu koos lossi, vallikraavi, Pleeksaare ja Saunasaare ning postimaja kõrval asuva väikese haljasalaga on 9,6 ha.

 

Uue-Põltsamaa mõisa park

asub üle jõe paralleelselt eelkirjeldatuga ja sarnaneb ka saamisloolt. Mõisad lahutati 1750. aastal pärast Heinrich von Ficki surma ja neljas tema viiest tütrest - Christina oma abikaasa Jakob Heinrich von Lilienfeldiga - asus elama jõe vasakkaldale, Uue-Põltsamaa mõisasse. Kohe alustati barokse mõisaansambli ja regulaarpargi rajamist. Kaunidust lisas jõeäärne asukoht, kus reljeef on küll tasane, vaid edelaosa veidi jõe poole kaldu, aga peahoone esine oli päikesele ja ilusale jõevaatele avatud ning vaba kujundusega. Hoone tagumine, regulaarpargi osa, oli orienteeritud hoone keskteljele ning lõppes kirdes avara muruplatsi ja kõrgendikuga selle keskel.

1877. aastast säilinud mõisa kaardil on näha seal asunud triiphoone. Pargi serv oli ääristatud vabakujuliste puudegruppidega ja puistu põhiliseks liigiks on olnud pärn. Vabakujuline on olnud ka pargi põhjaosas asunud tiikide ümbrus. Rajamisest kuni 1919. a võõrandamiseni kuulus Uue-Põltsamaa mõis von Lilienfeldide perekonnale.

Käesoleva ajani on säilinud pargi ajalooline pindala, regulaarteede võrk, osaliselt pärnaalleed puistu külgedel ja üks pargi tiikidest. Puittaimede liigirikkus on väike, võõrliike vaid 11. Valdavalt esinevad erinevas vanuses saared, vahtrad, jalakad, pärnad. Pargi põhjaosast leiab võimsate vanade tammede ja lehistega puudesalu. Eakas tammedering kasvab ka jõe ääres, mõisa endise kuivatihoone kõrval. Jämeduselt on veel silmapaistvad gümnaasiumi poolses pargiservas kasvavad paplid `Rasumowskiana` (Populus rasumowskiana Schroed. ex Dippel), jämedaima puu = 435 cm. Paplid läbisid 2009. aastal noorenduskuuri. (Eesti pargid I).

Piiride korrigeerimisel 2006. aastal liideti mõisapargile, mis siiani oli aastaid kandnud hoopis Keskkoolipargi nime, juurde märgatavalt noorema kooslusega haljasala nn Lillemetsa park. Ühiseks nimeks sai Uue-Põltsamaa mõisa park. Lillemetsaks nimetati juba 1877. aasta kaardil hoonestamata ja puudega kaetud ala mõisa südamest Suure sillani. 1924. aastal avati seal mälestussammas Vabadussõjas langenutele ja ümbrus kujundati Vabaduseplatsiks. Praegu toimib Uue-Põltsamaa mõisapargi Lillemetsa osa korrastatud haljasalana lastemänguväljaku, taasavatud Vabadussõja monumendi ja mälestusmärgiga "Estonia" katastroofis hukkunutele. Erinevatel aegadel on ala täiendatud puude ja põõsaste rühmadega.

Eraldi tuleb rääkida Uue-Põltsamaa mõisapargi koosseisu kuuluvast erilisest pargi läänenurgas asuvast botaanikaaiast. 1923.(5.) aastal, kui mõisahäärberis töötas juba Põltsamaa Gümnaasium, asus bioloogiaõpetaja Paul Pedoste endise mõisa tarbeaia asemele rajama kollektsioonaeda suunitlusega kasutada seda väliõppeklassina. Tema tööd jätkas õpetaja Malle Talving. Kollektsioonaiad luuakse teatavasti samatüübiliste objektide kogumiseks ja eksponeerimiseks nii kultuuri-, õppe- kui pedagoogilistel eesmärkidel. Õpetaja Pedoste rajatud botaanikaaias oli dekoratiivtaimede ja üldbioloogia ning taimegeograafia osakond. Viimane jaotus omakorda järgmiselt: Euraasia okasmetsade rühm, Euraasia laialeheliste metsade allregioon, Vahemeremaade taimede rühm, Euraasia kõrgmäestike taimede rühm, Mehhiko kuivustaimede rühm, Eesti haruldaste taimede rühm, Kanada okasmetsade taimerühm, Apalatši laialehiste lehtpuumetsade taimerühm ja Kaug-Ida taimede rühm. Iga liigi juurde oli asetatud silt taime eesti ja ladinakeelse nimetusega. Botaanikaaia esialgne planeering on praeguseni hästi säilinud. Samuti on säilinud mitmed haruldased puuliigid nagu kõrgetüveline sarapuu (Corylus colurna), põldvaher (Acer campestre), paberikask (Betula papyrifera), kollane kask (Betula alleghaniensis), jaapani tiib-pähklipuu (Pterocarya rhoifolia), mandžuuria araalia e kuradipuu (Aralia mandshurica), valge mooruspuu (Morus alba), alpi kuslapuu (Lonicera alpigena) jm. Kokku kasvab botaanikaaias ligi 170 nimetust puittaimi. Pargi pindala praegu koos botaanikaaia, Lillemetsa, Naistesaare ja jõeäärse haljasalaga kuni Veski sillani on 8,3 ha.

 

Kördiööbiku park

- selle vahva nime alla mahuvad Põltsamaa jõe vasakkaldal Suurest sillast allavoolu asuvad endised Pastoraadi ja Kultuurimaja park ning Roosisaar. See on väga eriilmeline roheala: mitmesuguses vanuses üksikpuud ja puudegrupid, kohisev vetetulv Kiisamaurul ja samas lummav vaikelu sammaldunud kividega, valguse ja varju mängud vanal kanalil ja Papiojal ning lõhnapilves kümblev Roosisaar. Mis vaimustav koht aiaarhitektide fantaasiamängude teostamiseks!

Põliste puudega pargi vanim osa, mis ümbritseb Kiriklasaarel asuvat pastoraadihoonet, pärineb tõenäoliselt 19. sajandi teisest poolest ja kandis kaua aega nimetust Pastoraadipark. Seda osa läbib looduslik oja nn Papioja. Nimi tulnud sellest, et kiriklas elanud papid käinud end selles ojas pesemas. Ojale ehitatud saarega tiik ja astmeline vetesüsteem toimivad tänapäevani. Kunagise kihelkonnakooli juurest viib jõeni hariliku pärna allee (Tilia cordata). Huvitav on troopilisi puid meenutav, silmatorkavalt alt laieneva tüvega harilik jalakas (Ulmus glabra). Suuri puid on ka harilike tammede (Quercus robur) hulgas. Noorem pargiosa on seljataguseks kultuurimajale. See on umbes hektari suurune ala, kuhu 1977. aastal istutati peamiselt kuuski ja nulgusid, põõsastest siberi kontpuid ja sireleid - kokku 270 puud ja põõsast. Osa puistust on nüüd juba tekkinud isekülvi teel (jalakad, saared).

Roosisaarel on lisaks 2000-le roosile leida nii mõnigi huvitav puu: üsna suur mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica), keerdukasvanud tüvega siberi mariõunapuu ja juba tuttav püramiidjalakas (Ulmus glabra var.fastigiata) oma kabjakujulise pookekohaga.

Kördiööbiku pargile andis nime enne sda seal asunud kodutööstuskool, kus tüdrukuid õpetati keetma ja küpsetama, õmblema ja kuduma - peale selle pidid "kördikeetjad" oskama laulda kui ööbikud. Pargi pindala praegu, koos Roosisaarega, on 5,3 ha.

 

Sõpruse park

on noorim Põltsamaa parkidest. Asudes Tallinn - Tartu ja Jõgeva - Võhma teede ristumiskohast läänes eraldab ta sobivalt elamurajooni suurtest magistraalidest.

Esimesed istutused tehti 1969.a. tollase M. Lillevere nim. kolhoosi äsjavalminud administratiivhoone ümber. Haljastuslahend tugines tollastele koduaia kujundusvõtetele - palju haruldasi puid ja põõsaid üksikult või väikeste rühmadena. Ühtlasi istutati ebatsuuga- ja tammerühmad praeguse pargi piirdele. Juba siis oli kolhoosi esimehel, Voldemar Laosel, mõte teede ristis olevale põllualale rajada park. Selleks telliti istutusprojekt Kaarepere haljastusgrupilt. 1973. aasta 9.mail istutasid põhilise osa uue pargi puistust vabatahtliku tööna noorteklubi "Hekto" liikmed ja nende sõbrad. Istikud pärinesid valdavalt Luua, osa okaspuid ka Tartu puukoolist.

Pargi projekteerijad lähtusid klassikalise vabakujulise pargi kujundusprintsiipidest, mis põhinesid maastikuaednik Georg Kuphaldti õpetusel. Keskmes asus suur pargiaas, mille servadesse kujundati vormi ja värviaktsente. Pargipuistu kujundusmotiivide paigutamisel lähtuti jalgteedelt avanevatest vaadetest. Praegu on parimas kasvueas pargis kujundustaotlused veel hästi jälgitavad. 1960. - 70. aastatel oli suurmood istutada haljasaladele kaski. Nii oli maantee äärde juba enne pargi rajamist istutatud kaseallee ja pargi piirdele eravalduse eraldamiseks kasutatud kaski ning mände. Projekti autorina ei pidanud Ene Ilves kasepargi rajamist otstarbekaks. Seda oli ka ilmekalt juba mõisaparkide ajalugu näidanud.

1987. aastal tutvustati Põltsamaa Sõpruse parki Moskvas rahvamajandusnäitusel, kus küll tunnustusmedal jäi saamata. Selle objekti lahenduse abil aga arenes kogu nõukogudeaegne haljasalade projekteerijate põlvkond ja nägi näitlikult, et koduaia lahend ei ole parim esindushoone juures. Seda võiksid osata näha ka tänased linnaaednikud ning haljasalade projekteerijad. Parki on jäetud istutamata rajamisprojektis ja hilisemates täiendavates istutusjoonistes ette nähtud põõsad. Sellele vaatamata on praegu pargis avatud ja suletud ruume ning vaateid. Noorte puude oksad ulatuvad maapinnani ja loovad ruumilisuse. Mõneti on ruumilisi taotlusi muutnud pargiaasale ja selle servadesse väljaspool projekti täiendavalt istutatud puud. Pargi väärtustamiseks hakati kohaliku eestvedaja Ants Paju initsiatiivil istutama jäädvustus-, mälestus- ja nimelisi puid, lisama skulptuure. Selle käigus laienes park Tallinna suunal elamukvartali ja maantee vahelisele alale. Aastate jooksul on siia istutanud oma puu paljud nõukogudeaegsed prominendid (sh kosmonaut), kõige rohkem aga Eestimaa jaoks olulised kultuuri-, spordi-, looduse- ja kunstiinimesed ning poliitikud. Kurbi sndmusi Eesti ajaloos meenutavad mlestuspuud.

Parki ilmestavad 2004. aasta skulptuurifestivali raames valminud taiesed. Siin on Poola, Leedu, Läti, Soome ja Taani skulptorite töid. Eesti sportlaste võidukäigu olümpiamängudel läbi aegade võtab kokku Tauno Kangro töö "Tee Olümposele". 2006. aastal lisandus samalt autorilt "Kalevipoeg kündmas", mis avati suure pidulikkusega Vabariigi presidendi hr Arnold Rüütli osavõtul. Tähendusega puude istutus on toimunud ja toimub praegugi suurema või väiksema tseremooniaga. Seetõttu on pargil oluline koht paikkonna kultuuriloos. Sõpruse park on ainus Nõukogude ajal rajatud kindlaid kujunduspõhimõtteid järgiv park Jõgevamaal ja üks väheseid sellel ajal istutatuid Eestimaal. Pargil on oluline maastikukujunduslik väärtus lagedas põllumajandusmaastikus. Praeguseks on 7,2 ha suurune Sõpruse park kujunenud hindamatu väärtusega ajaloo- ja kultuurilooliseks objektiks.

Sõpruse pargi andmed pärinevad Sõpruse pargi projekteerija Ene Ilvese artiklist (26.07.2008 "Vooremaa").

Saturday the 22nd. Põltsamaa Muuseum 2015 - Joomla Site Templates